Treimani kohta on teateid 1601. aastast. Küla nime kohta on Liiva talu vanaperemees jutustanud: "Paale suure Põhjasõja, kui minu vanavanaisa ja veel kaks teist meest ühe saare pealt siia elama tulid, oli see maa inimestest tühi. Siis need kolm meest hakanud siin elama. Minu vanavanaisal oli naine ka olnud, nemad teinud kõrgema liivase köha peale oma maja ja sellepärast kutsutaksegi meie kohta Liiva taluks.
    Teine mees teinud ka maja. Temal naist ei olnud, inimesi ei olnud, sõda oli kõik ara tapnud. Tema külinud kevadel natuke peediseemet maha, sest ühtegi muud viljaseemet tal ei olnud. Sellepärast on teise talu nimi Peedi. Pärast on see mees ühest kohast metsas endale naise kah leidnud, kes sinna sõja eest ära oli jooksnud ja mees oli tal haiguse kätte ara surnud.
    Kolmas mees teinud küll maja valmis, aga naist pole kuskilt leidnud, elanud üksinda. See majakoht saanud nimeks Ansi, sest seal maal kasvanud suured puud, millest ta ansipakkusid teinud.
    Et kaua aega peale selle kolme maja teisi maju ega inimesi ei olnud, siis võtnud need kolm meest igaüks endule maad sealt, kust nad tahtnud. Pärast, kui juba rohkem rahvast siginenud, jäänud selle küla nimeks ikka Kolmemeheküla, pärast sakslaste ajal kutsuti seda Dreimannsdorf."
    Bruno Karro on brosüüris "Treimani" vanu aegu nõnda meenutanud: "Põhjasõja ajal, 1710. aasta juulis, tuli Riia poolt ja liikus Pärnu alla kuue tragunipolgu suurune Vene
vägi, rüüstates, röövides, põletades ja tappes. Öeldi, et Riia ja Pärnu vahel polnud kuulda kuke laulu ega koera haukumistega olnud püsti ühtegi aiateivast. Samal juulikuul, vahetult pärast Vene vägesid, jõudis Riia poolt pärale suur katk, nõudes ohvreid eriti hilissuvel ja sügisel ning jätkudes järgmise aasta esimesel poolel. Tunti muret, et kes meid matta jõuab, jääme kõik laiali, koerte ja metsloomade närida. Otsustati sinna, kus praegu kirik, kaevata suur auk ja istuda augu servale, jalad augus, surma ootama. Kui juhtub, et keegi järgi jääb, see ajab mulla paale. Kuna oodates igav hakkas ja rannanaised ei mõista ilma tööta olla, mindi toodi kõdust sukavardad ja hakati sukka kuduma. Sukad said valmis, aga surma ei tulnud, katk oli taandunud. Mindi elamiseks vajalikke töid ja tegemisi jätkama.

    Peedi Matsi kolm poega (teise jutu järgi Peedi ja Ansi mehed) olid läinud Häädemeeste poole elukaaslasi otsima. Järelikult augu ääres sukakudujate hulgas neid ei leidunud. Võisid olla vanaemad, emad, tädid, õed. Tahkurannast olevat leitud sobivad ja tagasi koju jõudes rajatud Peedi, Keskla ja Ansi talu.
    1797. aastal pandi Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ametimeeste poolt külale nimeks Dreimannsdorf, eestikeel-' ses tõlkes Kolmemeheküla (ka Kolmemeeste)."
  

Tiiu Pukk
Artikkel on raamatust "Ikla, Häädemeeste, Uulu"